Käesoleval 2024 aastal tähistab Eesti orelikultuur organist ja helilooja Hugo Lepnurme 110 juubelit. Neljandat aastat toimuv Rahvusvaheline Orelifestival „Reval“ markeerib, nõukogude ajal, pikalt eesti orelitule elavana hoidnud maestro Lepnurme sünnipäeva pühendades talle olulise osa orelifestivali programmist. Nii kõlab avakontserdil, Hugo Lepnurme kodukirikus, Tallinna Toomkirikus 2. oktoobril tema suurim ja ma ei eksi kui ütlen, et ka maailma üks parimaid orelikontserte. Kontserdi esitavad Aare-Paul Lattik, festivali orkester dirigent Maria Seletskaja juhatamisel. Jääb ainult kahetseda, et see orelikontsrt ei ole maailmas nii tuntud kui näiteks Poulenc'i või Jongeni omad. Ei jää ju see ei mastaapsuse, ega ka sisulise poole pealt neile kuidagi alla. Kontserdil kõlab samuti H. Lepnurme avamäng orkestrile ja prantsuse helilooja Gaston Litaize´i « Sonaat kahele » orelile neljal käel, mida mängivad Aare-Paul Lattik ja Maria Lehtlaan. Lepnurm sündis Kuusalu lähedal, Tiskre külas ning seoses sellega korraldame ka ühe kontserdi Kuusalu kirikus, kus 4. Oktoobril esineb Eesti organist Kristel Aer, kus muuhulgas mängib Lepnurme oreliteoseid. Kuusalu kirikus on ka hiljuti avatud Huge Lepnurme nimeline vitraazh, maestro enda kujutisega sellel, Kuusalus tegutseb Lepnurme nim. Muusikakool ja tema nimeline ühing. Festivali läbivaks teemaks ongi Lepnurme looming. Iga festivalil esineja mängib oma kontserdil tema mälestuseks tema teoseid. Festivali teine oluline teema on Eesti noorema põlve organistide järelkasv. Nii osaleb festivali avakontserdil andekas eesti nooremapõlve organist Maria Lehtlaan, kes esineb duetis oma vanema kolleegi Aare-Paul Lattikuga. Kuna festivalil „Reval“ pole kunagi veel kõlanud itaalia muusika, kutsusin selleks puhuks esinema tänapäeva Itaalia ühe parimatest organistidest Salvatore Pronesti, kes esitab 3. Oktoobril Niguliste kontserdisaalis toimuval kontserdil Verdi, Bossi, Rossini jt.. tuntud itaallaste oreliloomingut. Väga eriline, eks ole? Oleme ju harjunud mõttega, et Itaalia see on ooperimaa. Tuleb välja et mitte ainult. Tuntud Tsehhi organist Pavel Kohout toob Eestisse Boheemia mäestike võluvad orelihelid. 4. Oktoobril Tallinnas Toomkirikus toimuval kontserdil kõlavad kõrvuti Lepnurme oreliteostega tsehhi heliloojate orelilooming. Tallinna Toomkiriku organisti Kadri Ploompuu ja mandoliini mängija Alina Sakalauskaja ebatavalise duo kontsert Tallinna Niguliste kontserdisaalis 5. Oktoobril on pühendatud rahule. Nagu ta ise ütleb: „See on pühendus Ukraina rahvale nende võitluses oma vabaduse eest. Kontserdikavas kõlab ukraina, läti, eesti, hollandi ja USA kaasaegsete heliloojate muusika. Alguslugu on aga kummardus Hugo Lepnurmele – organistile, õppejõule ja heliloojale, Eesti orelimaailma suurkujule tema 110. sünniaastapäeval. Maailm, mida heliloojad reflekteerivad, on kujutatud tunnetuslikus rikkuses – nii sügavalt dramaatilises palves „Libera me“ Svyatoslav Lunyov’ilt, kiituses ja tänus Loojale (Ēriks Ešenvalds „Laudate Dominum“), eluharmooniat sümboliseerivas sinitaevas Tõnu Kõrvitsa visioonis, erksates ja samas mediteerivates elu ja usu otsingutes (Ad Wammes „Faith“). Tunded, palved ja küsimused jõuavad viimselt lõpplahenduseni (Philip Glass „Conclusion“) see on aga meie jaoks siiski vaid aimatav. Võib-olla on see hoopiski millegi uue algus? Festivali lõppkontsert 6. Oktoobril Tallinna Niguliste kontserdisaalis, kus mängib Belgia organist Etienne Walhain, on mõeldud oreli kui pilli tutvustavaks kontserdiks kõigile, kes soovivad kaeda oreli sisemusse. Orel ei ole ju ainult ilus fassaad mõne vile ja mängupuldiga. Oreli prospekti või fassaadi taga on peidus tuhandeid suuri ja väikesi erinevate registrite vilesid. Kontserdil tuleb esitamisele prantsuse organist ja helilooja Jean Guillou teos orelile ja jutustajale „Alice orelimaal“ Alice oma rännakus teisele poole peeglit satub hoopis oreli sisemusse, kus siis tutvub ja kõneleb erinevate oreliregistritega, samal ajal organist mängib just kõnetatavatel registritel. Samal ajal näitame publikule ekraanil pilte mängitava registri vilestikust.